Täna juhtus Eesti meediailmas üks pisikene, kuid ometi küllalt märgiline sündmus. Vähemalt mulle teadaolevalt ei ole Eesti traditsiooniline “kõva” uudismeedia kunagi varem viidanud info allikana säutsule, ehk Twitteri mikroblogimiskeskkonna sõnumile (inglise keeles tweet).
Uudisteagentuur BNS osundas täna edastatud majandusuudises Reformierakonna poliitiku Keit Pentuse poolt paar tundi varem saadetud Twitteri sõnumit. Viimane kõlas järgmiselt “Eurokriteeriumi täitmiseks on uut -8,5%st majprognoosi arvestades (riigieelarve arvestab praegu -8%ga) vaja kulusid kärpida ca 3 mlrd”.
BNS viitas Twitterit kui “interneti suhtlusvõrgustikku”, ilmselt eeldades, et tegemist on agentuuri tarbijate enamiku jaoks tundmatu kanaliga. Ometi tundub, et tegu on mõnes mõttes läbimurdega. See tähendab, et Eesti uudisajakirjandus ei saa endale lubada ignoreerida Twitterit kui mingit internetifriikide ajaviidet. Seal võib peituda uudis - ava ja loe.
Mis asi on Twitter, võib lugeda näiteks tänavu jaanuaris EE Areenis ilmunud loost “Säuts kui sotsiaalmeedia ehituskivi”.
Twitteris edastatud sõnumid on vaikimisi avalikud, ehkki soovi korral võib kasutaja neid ka suunata üksnes konkreetsele adressaadile, või lubada ligipääsu vaid kitsale ringile.
Lisaks Pentusele (@keitpentus) võib leida Twitteri kasutajate seas juba teisigi Eesti poliitikuid, näiteks IRL europarlamendi valimisnimekirjas olev Karoli Hindriks (@karolihindriks) ja Keskerakonna aseesimees Kadri Simson (@kadrisimson). Oma Twitteri kanal on juba mõnda aega olemas ka Edgar Savisaarel (@savisaar), ent Keskerakonna esimees on seni kasutanud seda vaid oma blogi postituste linkide levitamiseks.
Erinevate sotsiaalmeedia keskkondade, näiteks Orkuti, Facebooki ning ka teismeliste seas tuntud Eesti keskkonna Rate.ee kasutamine infoallikana on Eesti meediakanalites juba niigi küllalt tavaline.
Ingliskeelse maailma suurtes meediakanalites on aga ka Twitteri sõnumid üpris sagedasti tsiteeritavad.
Illustratsioon: © Miha Filej Creative Commons 2.0 litsents.
