IRL nimekirjas europarlamenti pürgiv Karoli Hindriks kirjutab oma blogis, et Keskerakonna esinumber Edgar Savisaar peaks kiiresti inglise keele kursustele minema.
Karoli Hindriks ütleb: “Minule teadaolevalt ei räägi Edgar Savisaar inglise keelt, seega tekib küsimus, et mida ta seal Brüsselis teha kavatseb? Eestil on Euroopa Parlamendis kuus kohta ning kui üks neist on tummahammas keelebarjääri tõttu, siis pole temast seal tolku. Edgar, Brüsselis vene keelega hakkama ei saa…”
See avaldus pani veidi mõtlema. Ma ei vaidle ju vastu, et inglise keele oskus on europarlamendis töötamiseks vajalik. Arvan pigem, et inglise keel on vajalik kõigile. Mitte niivõrd kusagil välismaal toimetamiseks, vaid ka kodumaal ja igapäevaselt. Kaasaegses maailmas on lihtsalt väga raske selleta toime tulla. Eriti kehtib see nii väikese keeleruumi puhul, kui meie oma.
Siiski on Karoli Hindriksi mõttekäik natuke üllatav. Just seetõttu, et tegu IRL nimekirja esindajaga. Igal teisel sammul rahvuslikkust rõhutava erakonna kandidaadilt oleks oodanud vähemalt äramärkimist, et eesti keel on ka üks Euroopa Liidu ametlik keel. Europarlamendis on põhimõtteliselt küll võimalik töötada puhtalt eesti keeles. Seal on muide ametis hiigelsuur tõlkijate armee. Kõned ja küsimused, kõik need on võimalik esitada eestikeelsena. Ja eesti keelde pannakse pidevalt ümber kilode viisi eurodokumente.
Efektiivseks tööks Brüsselis on hea vähemalt 2-3 EL keelt osata. Kuid formaalselt ei ole europarlamenti kandideerimiseks siiski inglise või prantsuse keele oskuse nõuet kehtestatud. On suveräänselt valijate otsustada, kas nad saadavad sinna umbkeelseid saadikuid või polüglotte.
Parandan end siinkohal: see oli 2004. aastal veel valijate otsustada, nüüd aga on parteid 90% otsust juba ette ära teinud.
Muide, veel selle sajandi algul kehtis ju ka Riigikokku kandideerimiseks keelenõue. See kaotati just nimelt Euroopa institutsioonide surve tulemusel. Selle tagajärjel ei ole enam vähimatki takistust Eesti parlamenti valitud saada ka inimesel, kes sõnagi eesti keelt ei oska. Kuidas ta seal praktilises töös osaleks, on juba muidugi teine küsimus.
Ma ei ole kindlasti nõus mõttega, et Brüsselis ei tule kasuks vene keel. Tegin alles paari päeva eest usutluse europarlamendi väliskomisjoni esimehe, Poola poliitiku Jacek Saryusz-Wolskiga, kes rääkis EL-Venemaa suhete keerukast sasipuntrast ja Venemaa lobitööst Brüsseli koridorides Moskva huvide kaitseks.
Mulle tundub, et vene keele oskajal on neis asjus orienteerumiseks tõsine eelis. Venemaa arengute jälgimine paraku on iga tõsise Eesti poliitiku jaoks kohustuslik, seda enam Brüsselis olles.
Edgar Savisaare inglise keele oskusest ma ei tea tegelikult suurt midagi. Pole lihtsalt iialgi kuulnud teda inglise keelt rääkimas. Kuid europarlamendi valimiste kontekstis on see tegelikult pseudoteema. Savisaar ei lähe nagunii europarlamenti. Tema laupäevane valimiskonverentsi kõne kinnitas veel kord, et Keskerakonda huvitavad need valimised eelkõige Eesti sisepoliitika instrumendina.
Küll oleks päris huvitav Tallinna linnapeakandidaatide keeleoskustaseme võrdlus. Et meil on paar kohalikku ingliskeelset meediakanalit olemas, miks mitte sügisel üks ingliskeelne valimisdebatt korraldada. Teemaks Tallinna välissuhtlus, Euroopa pealinnade kontaktid jne. Võibolla tooks väike keelekursus siiski mõnedele kandidaatidest kasu.
Pilt: Rahvuslipud Euroopa Parlamendi istungisaalis Brüsselis. Foto: Argo Ideon, 2004.
