Facebooki kohalike kasutajate hulka sai mõnevõrra arutatud eilses blogipostituses ja selle kommentaariumis. Pakkusin ise suurusjärguks mõni tuhat, kuid tundub, et olin liiga pessimistlik.

Londoni blogija Nick Burcher on Facebooki kasutajate hulka riigiti uurinud põhjalikumalt mõnda aega. Tema andmetel väitis Facebook ise tänavu aprillis, et Eesti, Läti ja Iraak on kolm riiki, millest on Facebookis registreeritud vaid alla 20 kasutaja.

Olles ise juba paar aastat olnud FB üks kasutajaid, tundus see number pehmelt öeldes joga. Nüüd on aga Facebook Burcheri andmeil oma statistikat uuendanud, ning tema kinnitusel näitab see Eesti aktiivsete kasutajate hulgaks 56 360.

See tundub isegi tõepärane: samas suurusjärgus on meil ju näiteks e-hääletajaid.

Burcher oma blogis ei kirjelda täpselt meetodit, kuidas kasutajate arvu riigiti mõõdetakse, ent see käib läbi FB reklaamitellimise liidese. Tundub, et tegu võib olla sama meetodiga, mida kirjeldatakse ühes teises blogis siin.

Ent omal toda meetodit proovida ei õnnestunud – võib-olla asi selles, et asun nii kõrvalises kohas kui Eesti ja meie tarvis keegi FB-sse reklaame väga ei pane. Huvitav, kas keegi USAs, Hispaanias vms asuja saaks kontrollida antud meetodi toimivust ning kas Eesti kohta näidatav number on tõesti üle 56k?

Facebooki Estonia kommuuni liikmete arv on tänase seisuga 22 865 (via Olev Vaher), mõne suurema Eestiga seotud grupi liikmete arv viie tuhande kandis. Oletades, et kõik Eesti kasutajad ei soovi Estonia networkis liikmed olla, siis 56 tuhat isegi ei tundu ülemäära suur pakkumine.

Lisandus: veel üks allikas kinnitab, et Eestis on üle 50 000 Facebooki kasutaja. See on sait checkfacebook.com, avaneval lehel on interaktiivne kaart, millel klõpsates näeb eri riikide kasutajanumbreid. Saidi andmeil on 2. juuli seisuga 60,5% Eesti näoraamatukasutajaist naised. Vanuserühmadest on Eestist FBs  suurimaiks 18-24a (ca 40% kasutajaist) ja 25-34a (ca35%).

Kui võtta aluseks Burcheri pakutud 56 360, on näoraamatus ca 7,4% Eesti internetikasutajaid ja 4,2% Eesti elanikke.

Foto:  Scott Beale / Laughing Squid Litsents: Creative Commons 2.0

Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman.

Tegu oli Paul Krugmani briifinguga 13. aprillil USA välisministeeriumi New Yorgis asuvas pressikeskuses (Foreign Press Centre), mille ettekäändeks eelkõige majandusteadlase viimatise raamatu tutvustamine. Teos kannab pealkirja The Return of Depression Economics and The Crisis of 2008, ning peaks olema tema aastaid tagasi ilmunud majanduskriisialase teose uuendatud variant

Briifingul esitasid Krugmanile küsimusi New Yorgis resideeruvad välisajakirjanikud. Kes tahab tutvuda ürituse täieliku stenogrammiga, leiab selle USA Riigidepartemangu kodukalt siit.

Kuid vaadakem, mida nobelist ja Princetoni Ülikooli professor meile Eesti kohta räägib. Küsijaks Austria ajalehe Österreich USA-korrespondent Herbert Bauernebel.

Küsimus:  “Iga riik tegeleb kriisiga omamoodi. Austrias, loomulikult, on kõneaineks pankade hiigelsuured laenud Ida-Euroopale, mille suurust hinnatakse 80% SKTst. Osa meediast on spekuleerinud, et Austria, üks Euroopa rikkamaid maid, võib tegelikult pankrotti minna. Mida te sellest arvate? Kui reaalsed need ohud on ja mis on teie hinnang Ida-Euroopa kriisi kohta? Mõned inimesed on võrrelnud seda Kagu-Aasia kriisiga 1990ndail”.

Ja Krugmani vastus:

“Oh, Ida-Euroopa kriis on vähemalt sama raske kui Ida-Aasia kriis 1990ndail. Ja see on väga suuresti kordus. See on peaaegu rabav. Tähendab, vaadake Eestit, mis muidugi pole kuigi suur majandus. Kuid see on peaaegu – see on nagu keegi oleks lugenud analüüse, mis käsitlevad Indoneesia kollapsit või Argentiina kokkuvarisemist mõni aasta hiljem, ning otsustanud, et mängime selle veel kord läbi, kordame seda. Tähendab, seal on tõesti seesama jäigalt seotud valuuta, mis ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik, suured võlad välisvaluutas. Kogu värk tuleb täpselt samamoodi välja.”

See on lõik, mis puudutas konkreetselt Eestit. Mida siit järeldada? Seda, et Nobeli preemia laureaat Krugman tõepoolest väidab, et Eestit ootab ees paratamatult devalvatsioon suures ulatuses, samuti pankade ja ettevõtete uste sulgemine – nii, nagu Indoneesias 1997-1998 või Argentiinas 2001-2002.

Samas tundub, et Krugman toob Eesti lihtsalt möödaminnes sobiva näitena, peaaegu automaatrežiimil – lähemalt arutlemata, kas Eesti võrdlus hoopis suuremate majandustega ikka kõiges vett peab. Igatahes on selge, et Krugman Ida-Euroopa majandusolukorra asjus mingeid illusioone ei oma. Me oleme (mitte ainult Eesti, vaid kogu maailmajao idaosa), üks very, very troubled region.

Mis siis ikka. Hingame sügavalt sisse-välja ja loodame, et ka Nobeli preemia laureaadid pole mõnes pisiasjas ilmeksimatud

Paul Krugmani foto: Wikimedia Commons/kasutaja Prolineserver.  GNU FDL litsents

24. veebruar 2009