Argo Ideoni uus blogi
Eelmise postituse tasakaalustamiseks näitan blogis ka “päris” eurokalkulaatorit, nagu neid jagati 2008. aasta novembris kõigi Slovakkia majapidamiste postkastidesse – kokku ca kaks miljonit tk. Slovakkia läks eurole üle 1. jaanuaril 2009.
Põhjalikumalt saab sellest lugeda Postimehe artiklis siin.
Leidsin nädalavahetusel koristades vana träni seast üles oma kooliaegse Texas Instruments kalkulaatori. Kui õieti mäletan, oli see mul olemas juba keskkooli lõpuklassides 1980ndail. Täpsemat vanust ei suuda määrata, tagaküljel on märge RCI 28 88 – aga see viimane vist siiski ei tähenda aastaarvu.
Kalkulaator on täiesti toimiv hoolimata auväärsest vanusest, vaatasin et sama nimega müüakse nüüd uuemat, päikesepatareiga mudelit. Muide, patareid ei ole sellel vist küll kunagi vahetanud. Vähemalt viimased 15 aastat pole see kasutuses ka olnud.
Mis on selle jutu mõte? Kindlasti leidub paljudel teistelgi mõni kooliaegne arvutusvidin kusagil sahtlipõhjas, millega saab suurepäraselt ka euro ja krooni vahelisi arvestusi teha. Eraldi selleks sügisel kalkulaatorite jagamine üle Eesti, nagu plaanis, no ei tundu just väga mõttekas.
Mu Postimehe kolumn sel teemal asub siin.
Saabusin just NATO välisministrite kohtumise ametlikust pressikeskusest Olümpias. Ühes akrediteerimiskaardiga ulatati ka kotike sõnadega “väike kingitus”.
Aitäh, kallis NATO! Või siiski vist pigem tuleb tänada Eesti Vabariigi maksumaksjat, sest kotike sisaldas täpselt järgmist:
- Traditsioonilise Jõhvi seelikumustriga arvuti võrgukaabel (pildil) – väga praktiline ju.
- Kotike Olde Hansa magusaid mandleid, 120 grammi
- Karbike Anneli Viik’i käsitsitehtud šokolaadi (4tk). – need kadusid siin kolme sekundiga.
- Pudelike Vana Tallinna (2oo ml).
- CD+DVD Eesti Filharmoonia Kammerkoori esitusega “Reekviem” Jüri Reinverelt.
Kõik see oli pakitud maitsekalt traditsioonilise Kihnu mustriga paberkotikesse.
Sülearvutit erinevalt Moskva konverentsidest Tallinn ja NATO ei kinkinud. Pildil olev on 100% Postimehe vara.
PS! Peaaegu oleks jäänud kahe silma vahele paberkotike, mis oli seotud Vana Tallinna pudelikese kaela külge. See sisaldas kultuuripealinn Tallinna märgikest. Number 2011, materjaliks roostene vask, mis pärit endisest Pühavaimu kiriku 2002. aastal põlenud tornist. “Our badge may be small but it tells a lot about the person wearing it” loen paberikeselt, mis asja juurde käib.
Täna maetakse Poolas Krakówis president Lech Kaczynski ja tema abikaasa Maria Kaczynska, kes hukkusid läinud nädalal Venemaal traagilises lennuõnnetuses. Vulkaanituhast tingitud lennupiirangute tõttu on maailma liidreid kohal vähem, kui algselt plaanitud. Sellest hoolimata on kindlasti tegu ülemaailmselt väga suurt tähelepanu pälviva sündmusega.
Ise jälgisin olukorda pärast traagilist lennuõnnetust Varssavis kohapeal pühapäevast kolmapäevani, ning usun, et pärast enam kui nädalapikkust leina suudab Poola nüüd homsest peale eluga taas edasi minna. Ka kohalikus poliitikas on algamas aktiivsed ajad, kuna õnnetus toob kaasa uued presidendivalimised. Samas jätab katastroofi kontekst ikkagi ka pikemaajaliselt Poola ühiskondlikule elule oma tugeva jälje.
Kolmapäeval tehtud pildil on üks harilik Varssavi kesklinna kortermaja.
Paar käigult telefoni abil tehtud klõpsu pühapäevast, mil tuhanded, õigupoolest pigem kümned tuhanded inimesed ootasid Varssavis tundide kaupa hukkunud president Lech Kaczynski sarga saabumist presidendilossi juurde.
Kuna väljakute ja teede äärde kogunenud rahvasumma keskel polnud pea mingit lootust üldse midagi näha, täitsid leidlikumad linlased ka poodide aknalaudu ja kõõlusid ohtlikult karniisidel.
Teised ootajad olid hõivanud aga üpris hea ülevaatega paiga kesklinna vaatetornis.
Lähemat ülevaadet leinava Varssavi kesklinnas pühapäeval toimunust vaata tänasest Postimehest.
Tänud kõigile, kes on eelseisvate pühade puhul jõulukaarte saatnud ja muidu meeles pidanud! Selle särava kuusepuuga edastan ka oma pühadetervituse kõigile sõpradele ja blogi lugejatele.
Pildi tegin paari nädala eest Brüsselis. Kui hoolikalt vaadata, siis leiate fotolt ka mind üles 
Äsja Tallinnas avatud Solaris ning mõni aasta vanem Viru Keskus (pildil) ühes Kaubamajaga on üpris sarnased ja asuvad teineteisele väga lähedal. Nende kahe vahele jääb vaid tilluke Teatri väljak, ning üks kvartal, mis juba ammu ootab uuendamise järge (vt kaarti postituse lõpus).
Sestap oleks igati mõistlik, kui ehitajad võtaksid nüüd kavva kahe ostu- ja meelelahutuskeskuse vahele füüsilise ühenduse loomise, mis lubaks linnarahval kummaski omi asju toimetada kuiva jalaga. On ju teada, et Eestis on suur osa aastast vilu, vihmane ja porine.
Kas see saab olema kogu ulatuses maa-alune kaubatänav või asub ühendus vaid osaliselt maa all, on juba lihtsalt detail, mis tuleks lahendada töö käigus.
Uus Tallinna linnavalitsus – kellest ta iganes ka ei koosneks – võiks 2013. aasta kohalikeks valimisteks ju asja ära korraldada?
Vastavatud Solarise üle sai täna arutatud veidi ka R2 saates “Olukorrast riigis” (asendasin puhkusel olevat Anvar Samostit). Kuulata saab siit.
Foto Argo Ideon
View Solaris-Kaubamaja-Viru Keskus in a larger map
Võtsin kätte ja kirjutasin lühikese ülevaate septembri-oktoobri “viisaskandaalist” oma ingliskeelsesse blogisse. Põhjusi selleks oli mõni:
1) polnud juba mitu kuud ingliskeelset blogi uuendanud;
2) võimalus harjutada inglise keeles kirjutamist, mida aeg-ajalt tuleb ikka tarvis;
3) endale kah kasuks lühidalt üle vaadata, mis asi too “viisaskandaal” üldse oli, millega ca nädal aega sai järjest tegeletud;
4) ingliskeelset infot selle loo kohta veebist eriti ei leidnud, seega võibolla mõni lugeja saab midagi uut Eesti kohta teada.
5) õhtu sisustatud
Kui kedagi huvitab, lugege ja kritiseerige. Blogi on trükitud ajalehest selles mõttes erinev, et ega paranduste või täienduste tegemine ei ole kuigi keeruline.
Link blogile asub kõrval paremal (lipp), otselingi postitusele leiab siit.
Üks asi, mis muidugi Jaapanis käies tingimata silma jääb, on oi-kui-nunnude multika- ning koomiksitegelaste osalus tänavapildis. Mitte ka päris igal pool, aga vastava kaubandusega tegelevais piirkonnis kindlasti. Ning ikkagi mitte ainult seal, vaid teinekord ka täiesti ootamatuis kohtades.
Kogu see anime-mangahullus pole jätnud mõjutamata isegi munitsipaal- ja riiklikku kommunikatsiooni. Teated, mis Eestis edastataks raudselt kuidagi eriti rangelt ja igavalt, antakse Jaapanis sageli edasi lahedate piltidega.
See on näiteks üks bussipeatus Tokyos. No kas pole nunnud sildid? Kohe ju tekkis tahtmine sellise bussiga sõita (siiski eelistasin metrood).
Sildid rongijaamal Osakas. Lõbus vedur viib kohale.
Selle plakati leidsin Akiba piirkonnast Tokyos ja pakuksin, et teade räägib jalakäijate ohutust liiklemisest (jaapani keelt ma ei oska kahjuks).
Elevant Tokyos Shinjuku piirkonnas tundub täitvat umbes sarnast rolli, nagu Eesti kontekstis võiks täita lohakas põrsas. Suitsetaja peab käituma viisakalt ja mitte konisid tänavale loopima!
Muide, ingliskeelses Wikipedias on kah päris huvitav artikkel nunnu-kultusest Jaapani kultuuris. Tallinnas leiab vast hõlpsaima näite sarnasest stiilist, kui kiigata Sushi Cati kujundust Roosikrantsi tänaval, või siis astuda Hello Kitty poodi Ülemiste keskuses.
Lõpetuseks panen jälle üles pildi vannitibust jõel Osaka kesklinnas. Olete seda vast juba näinud, aga vaadake veel
Fotod Argo Ideon. Klõpsates pildil saab Flickr’i keskkonda, mis lubab pilte ka suuremalt vaadata (nupp “All sizes”)
Uuemad lemmikud
